Taas oleme otsaga alguses, sedapuhku aastas 2020. Mõnede arvates on tegemist maagilise numbriga ja nii meeldib ka mulle mõelda. Usun südamest, et see on meie kõigi aasta! Teisiti poleks ju võimalik! Alles hakkasime end numbriga 2019 harjutama, kui juba oligi sellega basta finito.
Kolmsada kuuskümmend viis päeva on vuhisenud nagu linnutiivul. Tundub, et mitte ainult Tänak-Järveoja ekipaaž ole kihutamas ja vahel püüan teadlikult hoogu maha pidurdada ning püsida hetkes. Nautimaks olemasolevat.
*
Ühel päeval arutasid kaks daami trammis selle üle, kus tuleks väljuda. Üks arvas, et nad võiksid sõita Vabaduse platsini ja sealt tagasi tulla. „Salmekene, ma olen sulle mitmeid kordi öelnud, et meie sinuga läheme elus vaid edasi.“ Draamateatrisse minevad prouad läksid Viru peatuses eluga edasi ja mina sõitsin muheledes kodu poole. Tõepoolest, kas vaadata aasta lõpus korraks tagasi või minna kohe uuega edasi, on igaühe otsus.
Ma ei hakka heietama, kui tubli ma aastal 2019 olin. Olin nagu olin. Vahel viks ja viisakas, vahel laisk nagu boamadu. Küll aga olen tänulik nii mõnegi asja üle ja need tahan ära märkida! Cheers!
*
Näiteks avastasin tänu Sven Tupitsale Jazzkaare vabatahtlike maailma. Teadmata asjast ööd ega mütsi, registreerusin. Otsustades alustada tasa ja targu, käisin „kirjutamas“ vaid kolme üritust. Olgem ausad, maailm avardus ja olen uhke, et sain anda üritusse ka omapoolse panuse. Igatahes kaalun, kas võtta uuel aastal selleks ajaks puhkust või mitte.
Jazzkaar On pühapäev tore päev, tore päev!
Vähem tähtis pole ka kodulehe sünd. Kaua tehtud, kaunikene, sündis lõpuks Kaksikute tähemärki. Tundub, et koduleht on nagu Tallinna linn. Kumbki ei saa kunagi valmis ja alati on midagi vaja teha. Kõigepealt tuleb kirjutada valmis privaatsusnõuded, aga enne seda tahan tänada KoduleheKoolituste kollektiivi! Teieta kobaksin siiani pimeduses, de facto!
Traditsioonid! Juba viiendat aastat ilmus minu kunstikalender. Olen tänulik oma kunagistele kolleegidele Katsile ja Renele, kes on mind alati kujundustöödega aidanud! Aitäh teile ja kohtumiseni 20(:)20!
Aastast 2012 olen korraldanud jõululoosi. Ühel aastal viis Fortuuna pildi Argentiinasse, teisel korral Soome. Mõned pildid on jäänud ka Kalamajja ja Tallinna. Tahan südamest tänada kõiki minu kunsti austajaid. Nii neid, kellele meeldivad minu kirjatükid, kui ka neid, kel minu tehtud pildid kodus! Teieta poleks paljusid asju, ausõna!
Resümee: Olge just sellised nagu olla tahate! Ärge kunagi mõelge sellele, mida teised teist arvavad! Ja kui teil on mingeid andeid/salasoove/oskusi, siis minge vooluga kaasa ja katsetage ning proovige. Elada saame vaid korra ja võrrelda saame endid vaid oma eilse minaga! Ja kui jääte hätta ja vajate innustust, andke teada! Olen vaid kirjasõna kaugusel! Ilusat kulgemist!
NB! Aitäh kõigile toredatele inimestele minu elus! Eriti neile, kelle arvates olen ma ilus, tore ja hea!
❤️
Fotod: M.Maide
Kohtumiseni!
Ewa-Kaisa Plakk
numbrimaagiasse uskuja