Kes meist pole kuulnud, kuidas Maalehe Mangi horoskoobile aasta-aastalt tormi joosti. Lehed kadusid lettidelt nagu võluväel ja tundus, et keegi ei saanud selleta hakkama. Müüginumbrid purustasid rekordeid, aga ikkagi otsustati pärast (n)ahistamisskandaali koostöö lõpetada. Seega horoskoop ja lubadused.
Absoluutselt iga aasta alguses ilmuvad uued lubadused. Üks uhkem kui teine. Mõnel vinged illustratsioonid juures ja puha. Kes neid kirjutab, pole aimu. Kellele, on aga teada.
Tibusid loetakse teadupärast sügisel ja nüüd ongi asjad nii kaugel, et sõbranna tegi vahekokkuvõtte. Praegu kaalub ta, kas kaevata ajakirja(d) kohtusse või mitte. No, mitte just kõik ajakirjad, sest Tehnikamaailm ja Autoleht on patust puhtad. Küll aga olevat peaaegu kõik naisteajakirjad lubanud tema tähemärgile selleks aastaks kirgede tormi. Seda nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Temast mitteolenevatel tehnilistel põhjustel langes kodu mängust välja.
Kuna eelnevatel aastatel pole ta nii mastaapset ilusa elu lubadust märganud, otsustas ta mänguga kaasa minna. Et pärast poleks enda süüdistamist, et ise ei pingutanud vms. Eesmärk pühitseb abinõu ja plaan hakkas ilmet võtma. Igaks juhuks küsis ka nõu spetsialistilt.
Kunagine austaja Prantsusmaalt toonitas, et sättimata säärtega naised on out, olenemata regioonist, kus elavad. Seda ei pidavat andestatama isegi Ida-Euroopa naistele. Seda, et sääred rikuvad asja ära, ta ei tahtnud, ja seega said need depileeritud-epileeritud. Pisiasjadesse me ei laskunud ja Brazilian wax teemat ei puudutanud. Küll aga tean, et osa investeeringuist jättis ta Domenica pesupoodi. Korralik pesu on inimõigus, teavad kõik naised! Rääkimata mani- ja pediküürist. Seega oli tal laotud korralik vundament, millele võimalikku kiretormi ehitada.
Akvarell käsitööpaberil 2017, tähtkuju “Naine”
Sõbrapäeval toimunud kontoripeol mõtles ta kolleegile kuldse kuu selga, informeerimata sellest vastaspoolt. Motivatsioon oli olnud laes, aga see oli ka kõik. Reaalsus oli hoopis midagi muud. Sõbrapäeva südamed ja naistepäevaks lilled ostis ta ikkagi ise. Päevad läksid ja kuud kadusid, aga midagi ei juhtunud. Pingutas mis pingutas, aga ikka olid sõbrannad need, kelle seltsis kinno mindi. Printsi valgel hobusel ei tulnud. Isegi mitte hübriidautol, elektri omast rääkimata.
Igaks juhuks proovis korra ka tutvumisportaali võlu, aga tänases efektiivsusele orienteeritud maailmas olla mehed kohe uurinud, mis autoga ta sõidab ja kuidas suhtub kähkukasse. Täpsustamata, kas see peaks olema kaks-ühes-pakett. Üks tüüp kutsus ka kohvikusse, et uurida, kas saaks tema juurde kolida, kuna ex olla ta välja tõstnud.
See ajas sõbrannal kopsu üle maksa ja ta otsustas horoskoobi(d) taas ette võtta ning veel kord läbi lugeda. Lootuses, et äkki on mingi peenikeses kirjas tekst ajakirja lõpus kahe silma vahele jäänud. Seda, et tegemist on sisuturundustekstiga, polnud märgitud. Ka seda mitte, et tegemist on vananenud infoga. Isegi aastaarv oli õige. Kui napsupudelitel ja suitsupakkidel on hoiatus, et neid tooteid tarbides võib tral-la-laa juhtuda, siis horoskoopidel seda märget pole. Kuigi võiks ju olla, et „lisasime horoskoobi sisutäiteks ja ärge tehke selle põhjal ennatlikke otsuseid“ vms.
Kokkuvõtvalt võib nentida, et pesupoes käiku ta ei kahetse. Ka seda mitte, et suutis end terve aasta sportlikuna hoida. Kuigi jah, seda küll lootuses, et tema imekeha avab naudingutelaeka. Paraku tõi lähenev sügis teadmise, et elu pole soovisaade! Printsid eksisteerivad vaid muinasjuttudes ja kõik normaalsed mehed tiirlevad juba ammu teistega orbiidil.
Kuulasin seda juttu ja mõtlesin, et ega ma isegi ole patust puhas. Ka mina lugesin Neitsi tähtkujule lubatut ja mõtlesin nii mõnigi kord what if… 🙂
Mis ma oskan nentida? Tibusid loetakse sügisel, aga horoskoope aasta läbi. Igaks juhuks tegelen ennetustegevusega ja loen raha kokkuhoiu mõttes netis loetavat horoskoopi.
Elusaid elamusi soovides
Ewa-Kaisa
Mao aastal sündinud Neitsi