Üksikud eraldi seisvad toolid, mõnus muusika ning kogunev rahvas. Suupistelaud ja rahu. On detsember 2020 ja Kaupo Kikkase raamatu „Kuidas pildistada inimesi“ esitlus Fotografiskas.
Autor annab üle autogrammidega raamatuid, tonksates sõbramehelikult tulijaid. Aeg on teinud korrektiivid ja keegi ei kallista.
Laval on kaks meest, kel seljataga mitmed ühised reisid maailma eri paikadesse.
„Kaupo, mis raamat see on?“ uurib Ivo Tšetõrkin naerusuiselt. Vähe on fotoraamatuid, kus sees fotograafi enda tööd, kirjutatuna lahti tegija enda poolt. Kaupol oli soov kirjutada raamat, millest ta ise sooviks teada. Rääkides mis on tähtis. Seda raamatut ei tulnud Kaupo sõnul sünnitada, sest idee küpses tema peas juba mõnda aega. Aeg soosis raamatu sündi ja tänu kirjastusele Varrak sai see võimalikuks.
Raamat pole mõeldud professionaalsetele fotograafidele, aga ka nemad saavad asju meelde tuletada. Ülesehituselt on see raamat kokaraamatu stiilis, kus pilt on isu tekitamiseks ja kõrval tehnilised andmed retsepti teostamiseks.
„Kas tõmbad end raamatus alasti?“ tahab Ivo teada. Naer saalis. „Kahesaja lehega sellist ohtu pole. Pigem ikka T-särgi väele,“ ei jää Kaupo vastust võlgu.
Kõik pildid on paigas, tekitades ühtse kompositsiooni. Kuigi ühtegi inimest ei pildistatud spetsiaalselt selle raamatu jaoks. Iga pilt on meistriteos ja kõigil neist oma lugu.
„Kuidas kasutad asukohta ja kuidas paned modelli end mõnusalt tundma?“ tahab Ivo teada.
„Ma käin alati silmad lahti. Eriti Eestis. Kui kusagil mujal maailmas reisides näen ägedat seina või lahedat nurka, jäädvustan info. Mõni koht jääb oma pilti ootama aastateks. Töö inimestega on väga pingeline ja fotograaf peab olema kameeleon, et vajadusel värvi muuta,“ valgustab Kaupo oma töid ja tegemisi. Nentides, et kõiki nippe ta raamatus siiski ei paljasta.
Rääkides kompositsioonist, valgusest, eeltööst, värviõpetusest, stilistikast, piltide valimisest ja paljust muust. Ka sellest, et oma peas tõlgib ta pildi alati helisse.
Küsimusele „Mida järgmiseks tegema hakkad?“ järgneb väike paus. Tol hetkel me veel ei tea, et lisaks Ida-Virumaale keeratakse ka Harjumaa ja Tallinn lukku ning seepärast ei pruugi 6. jaanuaril 2021 Okapi galeriis installatsiooni näitust toimuda.
Aeg lendab ja ongi käes lõppsõnad. Kõik saavad tänu osaliseks. Ka kauaaegne koostööpartner Andres Toodo, kes on Kaupo Kikkase sõnul maailma parimat printmaster.
❤️
Mina avastasin Kaupo Kikkase umbes kümme aastat tagasi, mil tekkis mõte jäädvustada meie naisteklubi. Kaupo soovitusel võtsime ühendust Õnne Rudi ja Tairi Morozoviga ja nii me kolmekesi, ajastutruud riided seljas, sadamas seisva Admirali poole sõitsime. 12. august 2010 oli üks igavesti vinge päev, mil turistid üle maailma klõpsisid meist pilte teha. Nüüd, kümme aastat hiljem, sõitsime Kaupoga ühel vihmasel päeval Ülemiste City poole, et taas pilti teha. Juhuse tahtel olin tol päeval niimoodi riides ja tänu sellele sattusin ka selle imelise raamatu lehtedele.
Ewa-Kaisa Plakk
värvikas kunstnik