Ma isegi ei mäleta, kuidas see juhtus. Igatahes tuli Modigliani minu ellu arglikult. Hakates end kiht-kihilt avama. Püüdes mind nö konksu otsa. Kui mälu ei peta, tõi õde Londonist esimese kunstiraamatu ja nüüdseks on mul neid päris vinge kogu.

Samuti DVD filmiga ja Estonias etendunud Toomas Eduri balletiga “Modigliani – neetud kunstnik”. Mäletan kuidas istusin õhinal etendusel, olles lummatud laval toimuvast. Ausalt öeldes oli raskusi „osasse“ sisse elamisega, sest aju ei suutnud aru saada, millal algab tekstiline osa. Imetledes dekoratsioone, jõudis lõpuks kohale, et muusika, kostüümid, liikumine ongi balleti tekst.

Õele ostetud pilet läks kahjuks vett vedama. Ta ei pääsenud Soomest Tallinna tulema ja pakkusin, mis ma pakkusin, aga keegi ei tahtnud balletti vaatama tulla. Isegi tasuta mitte.

Siis aga tuli juhus ja mul tekkis võimalus korraldada Helsingis näitus. Põlv hakkas võdisema, aga otsustasin siiski mänguga kaasa minna. „Maassa maan tavalla“ põhimõttel ostsin Minna Parikka „pupu-kengät“, et avada galeriis Saima näitus „Minä ja Modigliani“. Helsingisse kolinud Sofia Joons mängis pilli ja laulis ning Pekka Konttori ennustas mu töödele tulevikku.

Tänu tutvustele pääsesin ka Helsingis Ateneumis Modigliani näituse avamisele. Tõelisele fännile kohaselt kiskusin pissil käies Ateneumi WC-siseukse taskust enda kollektsiooni tarbeks näitust kajastava a-nelja. Kartes ise turvakaamera vaatevälja jäämist ja arreteerimist. 🙂

Ma tunnen Modiglianiga hingesugulust. Ka tema kinkis vahel  oma töid sõpradele, ootamata vastuteenet. Kui talle inimene ei meeldinud, ei olnud tollel võimalik tema tööd osta. Ka mulle meeldib mõelda, et raha ei tohiks meie elu dikteerida. Kõik pole müüdav. Isegi kunst mitte!

Akrüülmaal linasel lõuendil, hind 3113 €

Tundub, et meie täiuslikkuse ihaluses vaevlevasse maailma sobib Modigliani ebaproportsionaalsus nagu valatult. Inimeste fotod on filtritega tuunitud ja kõik tahavad tunduda  üliinimestena. Ilmselt annaks tänapäev Modiglianile hulganisti inspiratsiooni. Nii nagu ta mulle on seda enam kui üksteist aastat andnud. Öeldes, et täiuslikkust pole olemas. On vaid joon, värv ja isikupära.

 „Ma ei saa maalida ta silmi, kui ei tea ega tunne tema hinge“ sõnade saatel sündisid tühjade silmaaukudega maalid. Kelle hinge ja olemust me üldse teame? Kui hästi tunneme endid? Kas pigem näime, kui oleme?

Olles eelnevalt tutvunud Facebooki vahendusel ühe noore ja andeka tütarlapsega Tbilisist, tuli mõte kutsuda Mariam Meladze ühisnäitusele “Modigliani, mu arm!”. Algne plaan ei käivitunud ja seepärast tuli kasutada keerulisemat varianti B. Tänu Sofia Joonsile jõudsin Pirjo Turki ja Gruusia Eesti Saatkonnani. Tänu Pirjole jõudis Mariami maal pärast pikki ponnistusi Eestisse. Kui Sofia püüdis kunagi oma viiuliga riigipiiri ületada, uuris piirivalvur ega ometi ole tegemist Stadivariusega. Nüüd, mil Mariami raamimata teos rändas kaugelt Tbilisist Eestimaa poole, pidi maali tooja taas selgitama. Et tegu pole rariteediga.

Foto: S.Tupits

Saatsin ilusad paberkutsed nii Itaalia Suursaatkonda, kui kultuurisaadete toimetusse, aga kedagi see ei kõnetanud.

Mis teha, elu juba on kord selline! Igatahes olen õnnelik, et lasin selle näituse proffide poolt üles filmida. Ajalugu on tehtud! Siinsamas Eestis!

Modigliani, mu arm!

Vaatamata kõigele oli, on ja jääb Modigliani minuga. Andes mulle jätkuvalt inspiratsiooni, jõudes igal aastal ka minu kunstikalendri lehele.  Ja kui mul peaks kunagi oma galerii olema, on seal kindlasti ka Modiglianile aukoht olemas.

❤️

24. jaanuaril 2020 möödus sada aastat Amedeo Clemente Modigliani surmast. Minul kui tema kunsti tulihingeliselt austajal oleks on moraalne kohustus tähistada seda taas näituse korraldamisega. Paraku ei õnnestunud sobivat kohta leida ja nii ma asja ootele panin. Lootes seda korraldada uuel aastal. Sada üks aastat suure kunstniku surmast võiks ju taas olla rahvusvahelise ühisnäituse aeg. Tutvustamaks tema suurepärast kunsti siinsamas Eestis. Teades, et tema kunsti austajaid on nii Soomes, Poolas, Ungaris ja Itaalias.

Igatahes protsess käib!

❤️

Minä ja Modigliani (Helsinki)

Lugemissoovitus:

Vitali Vilekin “Amedeo Modigliani”

Jean-Paul Crespelle „Chagall. Armastus. Unelm. Elu“!

Modigliani on endiselt moes! Sirp 4.11.2016

 

Lootusrikas

Ewa-Kaisa

galerii otsija