Paar aastat tagasi sattusin Tartus raamatupoodi ajal, mil seal toimus ühe arvestatava kirjaniku raamatuesitlus. Lisaks muule uuriti tema suhtumist ka meid ümbritsevasse prügisse. Olgem ausad, tema vastus pani veidike jahmatama. Väita publikule, et üksikindiviidi tasandil pingutamine erilist rolli ei mängi, oli paras julgustükk.
„Ilmselt peab üks põlvkond planeedi kapitaalselt p…sse keerama, et tulevad põlved saaksid seda päästa,” kõlas arrogantsus kuubis. Teisalt, ta ei valetanud. Tõepoolest on üksikisikul raske midagi muuta ja ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik absoluutselt prügivabalt elada. Kui maailm propageerib tarbimishullust, kõlab hoolija hüüdja häälena kõrbes.
Kummaline, et elukvaliteedi paranemisega on halvenenud maailma ja selle kodanike tervis. Valdav enamus ostab hinna järgi, mõtlemata kvaliteedile. Riidekapid ägavad hilpude all, aga ikka on uusi juurde vaja. „Made in China“ ei näita enam ammu päritolumaad, vaid paraku midagi muud.
Vanasti oli kordades lihtsam. Vorst pakiti paberisse ja kommid keerati tuutusse. Rääkimata sellest, et poest oli võimalik mannerguga piima tuua. Pole vaja rääkida, et siis polnud terviseametit. Oli küll, aga siis kandis see asutus sanitaar-epidemioloogia jaama nime ning nende ülesanne oli kontrollida kauplusi, sööklaid ja toitlustusasutusi. Et kõik oleks nii nagu vaja!
Nüüd on küll uhked euronõuded, aga teisalt on isegi pakendil pakend. Mullikiled, plastnõud jms. Meie küprok-elu, kas pole? Lööme seinad kipsplaadiga sirgeks ja teeme näo, et kõik on korras. Ei ole, kaugel sellest. Ühes filmis öeldi kuldsed sõnad: „Maailm on p… kursil ja meie oleme reisijad.“ Kahjuks nii ongi!
Kohe on kätte on jõudmas järjekordne maailmakoristuspäev. See, kas kampaania idee on võrsunud välja Eestist või mitte, ei mängi rolli. Prügil ei ole sugu ega rassilist kuuluvust. Rääkimata isikukoodist. Prügi on prügi ja me kõik peaksime selles suunas rohkem pingutama. Seda vähem tootma ja juurde juurutama.
Statistika teab, kui palju eelmisel aastal World Cleanup Day päeval Eestis prügi koguti. Paraku ei mainimata, kui palju seda siiski veel maha jäi.
Kolleegidega prügipäeval “hullamas”, 2018
Enne, kui hakata järjekordseid riidehilpe e-poest tellima, võiks revideerida oma riidekappi. Ilmselgelt on seal nii mõnigi ese, mis veel kandmata ja pakendis. Mõtekam on avada süda ja anda ilusad korralikud riided ning jalanõud heategevusse. Kõigil meil siin elus ei ole nii hästi läinud, et saavad valida. Maksmine on privileeg ja kasutagem seda võimalust parema homse nimel! Tegemaks õigemaid valikuid!
Tegelikult olen juba aastakümneid taaskasutuse usku ja minu pärast võiksid suured kaubanduskeskused olemata olla. Kui õde kolis umbes kolmkümmend aastat tagasi Soome, muutus ka minu maailm. Parimad leiud teen siiani Helsingi taaskasutuspoodides ja mulle meeldib mõtteviis, et hea asi läheb taas ringlusse! Koguses ei ole kvaliteet! Kvaliteet on pigem isikupära ja hoolimine. Nii enesest, teistest, kui kõigest ümbritsevast.
Less is more!, teadis juba Coco Chanel. Soovitades enne kodunt lahkumist ühe asja oma outfitist eemaldada. Kuidas saaksime oma tarbimisharjumustest ühe asja eemaldada nii, et kõik muu oleks vaid garneering?
Seega, kallikesed, tahate seda kuulata või mitte, aga me juba oleme selle planeedi pekki keeranud. Ja ärgem kantigem vastutust! Kõik, kes on aasta jooksul kas või korra ostnud supermarketist valmistoitu, joonud plastikpudelist vett või ostnud bensiinijaamast kohvi, peaksid tulema 21. septembril 2019 välja ja andma oma panuse ilusama ja puhtama Eestimaa nimel! Sest me kõik oleme seda väärt! ❤️
Fotod: Marek Maide
NB! Solarise toidupood üllatas meeldivalt. Seal on võimalik soojast letist toitu osta oma karpi. Kas ma seda võimalust ka kasutan, pole aimu. Küll aga annan neile stiilipunktid selle eest!
Prügivabamat elu soovides
Ewa-Kaisa
Cleaning Lady