Õnneks on veel neid toredaid ettevõtteid, kes korraldavad nii jõulupidusid kui ka suvepäevi. Lootuses, et vabal ajal tekkiv energia aitab kaasa paremale atmosfäärile ka töisel ajal. Kas see alati vilja kannab, pole aimu. Küll olen aga mina selliste ürituste usku.
Teisalt leidub alati neid, kelle arvates on sellised ühisviibimised mõttetud. Toonitades, et neil on oma ajaga targematki teha, kui sellise jama peale raisata. Ilmselt on meil kõigil niivõrd arenenud mõttemeel, et suudaksime mõne sureva vanatädi välja mõelda, kelle pärast mõnest üritusest eemale viilida. Aga miks peaks seda tegema? Isegi siis, kui ettevõtte kultuur on paika loksunud ja mitte midagi ega kedagi muuta ei suuda, tead ise, et oled panustanud.
Seega suvepäevad. Ühine ruum ja ühistegevus. Vahel teemapidu ja vahel lihtsalt napsuvõtmine. Vahel aga hoopis midagi muud, nagu kuulsin juhuslikult pealt kahe noore vestlusest. Ühel oli õnnestunud käituda suvepäevadel nagu tõeline naine. Nii ta vähemalt teisele selgitas. „Noh, tead ju küll seda ütlust: voodis lits, seltskonnas daam ja köögis kokk,“ püüab sõbrants anda teisele ülevaadet. Too ei haaku teemaga karvavõrd. Mis see ütlus siia puutub, tahab ta teada. „Kuidas ei puutu? Minuga just nii juhtus, et olin suvepäevadel tõeline naine.“
Olgem ausad, asi hakkas huvi pakkuma, ja kui ma eelnevalt arvasin, et jätan järjekorras seismata, mõtlesin ümber. „Noh, alguses oli meil korralik õhtusöök. Võiks isegi öelda, et pidulik. Ilmselt seepärast, et hommikuks on kõik loppis nägudega. Olin seal korralikult riides, kleit seljas ja puha. Ehk siis daam, aga siis läks peoks ja asi väljus kontrolli alt,“ annab sõbranna ülevaate.
Olen mures, sest minu järjekord läheneb ja puändini pole veel jõutud. Sõbranna vaatab teist ja on kimbatuses. „Noh ja edasi?“ püüab ka tema asja tuumani jõuda.
„Tead, ega ma sulle nüüd kõike ka rääkima hakka. Vist ei mäletagi, aga seda küll, et mingil hetkel olin köögis ja seal see siis juhtus. Lühidalt, magasin seal selle noore kokaga-või-kes-ta-oligi. Noh, mis magamine see oli, aga siiski. Daa, olingi tõeline naine, kas pole?“ naerab ta. Sõbranna millegipärast ei naera. Pigem uurib teist veidike murelikul moel. Küll aga muigan mina. Tõepoolest, matemaatiline tehe sisaldab ju kõike vajalikku ehk lits, daam ja kokk on võrrandis olemas. Kuigi mina arvasin, et seda ütlust kasutatakse veidike teises konteksis. No aga teisalt on elu pidevas muutumises, kas pole?
Saan oma kauba kätte ega tea, mida sõbranna sellest kõigest arvas. Kuigi jah, tema nägu kuvas nii mõndagi ja mõtteis ta oli.
Tegelikult ka mina, sest mul tekkis paratamatult võrdlushetk meie eelmisel õhtul toimunud suvepäevaga. Tegime filmi, naersime, sõime ja jõime. Diskol sai DJ Ausu muusika saatel tundide kaupa tantsu vihutud. Majutusasutuse uksel oli ka nimekiri, kus toas keegi ööbib, aga vot tõelise naise suvepäevani meil ei küündinud.
Elagu avalik ruum ja pealtkuuldud vestlus! Defineerimisoskusest rääkimata! Igatahes jäin huviga jõulupidu ootama, aga võta näpust. Kõik sujus nagu valatult ja ürituse formaati muuta ei õnnestunud. Seega polnud ka sõbrannale midagi rääkida. Ole siis veel tõeline naine 🙂
❤️
Suviseid päevi soovides
Ewa-Kaisa
täiesti tavaline naine