Vahetevahel sajab meie väravast sisse „kuningriigi tunnistajaid“, kes eiravad aial oleva kurja koera silti. Väites, et neil on nendeks juhtudeks kõige kõrgema kaitse. Üldjuhul suunan neid värava poole sõnadega, et meil see kaskokindlustuse kate puudub.
Tagasiteel tänavale üritatakse mind kiirkorras pöörata nende arvates õigema elu suunas. Kummalisel kombel olen jätnud mulje, et koban pimeduses ega oska ise valikuid teha. Sulgen lahkujate järel värava, paludes, et nad oma armastuse pakkumises poleks nii pealetükkivad. Lootes suutlikkusele jätkuvalt ise otsustada. Ka selles, mis puudutab usku.
Ühel päeval helistas sõbranna ja teatas, et meil möödus 25 aastat ristimisest. Tõele au andes ajas juba paljas üheksakümnendate meenutamine muigama. Kuigi mõnel pidavat olema toona toimunust püsiv trauma, oli see imede aeg. Kõik oli võimalik ja kõike katsetati – nii pesapallikurikate toel äri ajamist kui ka kirikus käimist.
Kuna väikeses kohas erilisi vaba aja veetmise võimalusi polnud, otsustasime sõbrannaga kirikusse minna. Tühja me nii valgustatud olime, aga kõik uus tundus põnev. Muidugi mitte nii põnev, kui katoliku kiriku jõuluaegne missa, aga siiski otsutasime leeritamise ette võtta. Uurides kuivõrd-niivõrd jumalasõna. Ausalt öeldes ei mäleta ma selle protsessi hoogsust, aga kogu ponnistus pidi lõpuks päädima meie ristimisega.
The Tuberkuloited – Usk, Armastus ja Lootus
Nagu ikka tahtis elu elamist ja pidu pidamist ning seepärast toimus sõbranna juures Keilas Koidu tänaval järjekordne koosviibimine. Öö oli libisenud hommikusse ja tundus olevat tark tõmmata ees seisvale ristimisele kriips peale. Valides varahommikul lauatelefonil sõbranna numbri, otsustasin teda informeerida asjade käigust. Paraku vastas tema asemel hoopis afektiseisundis ema, kes sidur-libiseb-häälega lasi ühe hingetõmbega „mina-nüüd-küll-ei-tea-mis-saab-sest-killut-pole-isegi-koju-tulnud“.
Mis saab, mis saab…? Plaan B saab, ja palusin tal mitte muretseda. Võtsin sõbrannalt autovõtmed, et sõita Kosele. Minuga ühel ajal saabus ka Pärnu pidustuselt mu „ristiõde“. Mnjaa, eelmise õhtu peomeeleolu õhkus meie mõlema palgeilt, ja see tegi meile oi kui palju nalja. Ainuüksi seepärast tundus ristimisele minek olevat kõigi aegade õigeim tegu.
Olin tähtsaks toiminguks laenanud Ilmi-Armilde Saaremäelt uhke siidkleidi, mida polnud kordagi selga proovinud. Ja nii ma seisin oma koduköögis nagu kõigi aegade litsakam tütarlaps, sest uhke kirikussemineku kleit paistis täiega läbi. Hirnusime, mis hirnusime, aga saime aru, et sellisena ma kirikusse minna ei saa.
„Oot, aga kaksikute ema on kombekas naisterahvas ja tal on kindlasti kombinee olemas!“ sõnade saatel tuiskas sõbranna kõrvaltrepikotta. Õnneks elas meie majas tõesti vähemalt üks korralik naisterahvas, ja tänu tema kombineele saingi minna kirikusse siivsa väljanägemisega. Kose kirik ei langenud vaese patuse all kokku ja kõik said ristitud. Ka meie!
Kose kirikus 1995
Hiljem, kui elu Kosel sai zip-failiks kokku pakitud, eemaldasin end sealse kiriku hingekirjast. Kuna emapoolne suguvõsa on maetud Leesile, tundus kordades mõttekam võtta end EELK Leesi Katariina koguduses „arvele“.
Mul on usuga oma suhe ja ma ei kipu seda afišeerima. Kuna lahedalt maalt (Lahemaa) Leesilt on alguse saanud minu juured, maksan rõõmuga sinna ka kirikumaksu. Teadupärast on iga majandamise aluseks regulaarsus ja seetõttu püüan teha ülekandeid vähemalt kord kvartalis. Teadupärast peetakse heaks tooniks annetada kirikule 1% sissetulekust, ja nii olengi püüdnud toimetada. Kiriku kord ei näe ette juriidilist siduvat kohustust, vaid pigem usaldatakse koguduseliikmete endi otsustusvõimet.
Ja see on mul täiesti olemas.
Nagu ka huumorimeel ja usk paremasse homsesse. Lootes, et kõik hea juhtub vaid meiega. Pole vahet, millesse uskuda. On see siis kallistusejõud, villased sokid, talvel pits Calva’d või palve. Mõnele tähemärgile lubab horoskoop ka elu armastust, teisel tuleb selleks sõita nelja tee risti laiuskraadil, mis kirjutatud piimaga Facebooki seinale. 🙂
Igaühele oma, vastavalt võimalustele ja sellele, mis ajaga kogunenud kõrvade vahele.
„Meie Isa, kes Sa oled taevas!
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.
Aamen.“
❤️
Ewa-Kaisa
imedesse uskuja