Taas oleme otsaga alguses, sedapuhku aastas 2020. Mõnede arvates on tegemist maagilise numbriga ja nii meeldib ka mulle mõelda. Usun südamest, et see on meie kõigi aasta! Teisiti poleks ju võimalik! Alles hakkasime end numbriga 2019 harjutama, kui juba oligi sellega basta finito.
Paljud ähvardasid katta juulikuise pildi kalendris kinni. Lootuses, et nad ei peaks seda tipsi nägema. Ma ei tea, kas nad ka seda tegid või mitte. Minu seinal on see kalender just sellisena, sest pilt on elust enesest. Oli eelmise aasta suvi Nizza rannas. Päike siras ja logelesime õega päevitustoolidel. Läbi suvise rammestuse oli kuulda, kuidas meie ees päevitav naine nurrub beach-boy’ga mesimagusal häälel.
Ajaga on, nagu on. Kõigil on ööpäevas 24 tundi, aga mõni on toimekam, kui teine. Jõudes kõikjale, tehes vahel võimatuna näivat. Ameeriklastele meeldib toonitada, et aeg on raha. Kellele siis raha ei meeldi, aga ikkagi on küsimuste küsimus, kuidas ajal silma peal hoida. Rääkimata selle väärtuslikust kasutamisest. (veel …)