Heietuse lainel
Viimasel ajal kirjutavad kõik raamatuid. Mõned on uurinud millal minu oma ilmub. Aga millest ma kirjutan? Sellest, kuidas mind sünnitusmajast koju toomiseks Paul Plaki pruuni Pobeda pingile pandi? (veel …)
Viimasel ajal kirjutavad kõik raamatuid. Mõned on uurinud millal minu oma ilmub. Aga millest ma kirjutan? Sellest, kuidas mind sünnitusmajast koju toomiseks Paul Plaki pruuni Pobeda pingile pandi? (veel …)
Meil kõigil on omad rääkimata lood ja pole ka Tove Jansson mingi erand. Kuigi tema lugu räägib keegi teine.
„Selleks, et väärtushinnangud loksuksid paika, on vaja sõda,“ öeldi ühes filmis. Karm, kas pole? Tänaseks on kõik muutunud. Nii ümbritsev maailm kui ka meie selles.
Mulle on kirjutamine alati meeldinud ja olen selleks kasutanud mitmeid võimalusi. Õnneks on ajalehti-ajakirju, kes paluvad etteantud teemadel kirjutada. Aastal 2016 jäi Laupäevalehes LP silma palve kirjutada armastusest ja nii ma oma loo “Kui ma oleksin vähem kartnud“ teele saatsin.
Kes meist pole kuulnud, kuidas Maalehe Mangi horoskoobile aasta-aastalt tormi joosti. Lehed kadusid lettidelt nagu võluväel ja tundus, et keegi ei saanud selleta hakkama. Müüginumbrid purustasid rekordeid, aga ikkagi otsustati pärast (n)ahistamisskandaali koostöö lõpetada. Seega horoskoop ja lubadused.
Istun voodi peal ja sorteerin isiklikku kultuurikihti. Olen hoolega hoidnud alles poja tunnistused ja muu. Vaatan pilte ja sees hakkab keerama.