Ühe pildi lugu
Olin läinud Kullosse täiskasvanute maalikursustele õppima ja joonistasime natüürmorti ning elavat modelli. Ühel päeval palus õpetaja hakata mõtlema kevadnäituse teemale „Olulised asjad, mis ei ole asjad“.
Modigliani, mu arm!
Ma isegi ei mäleta, kuidas see juhtus. Igatahes tuli Modigliani minu ellu arglikult. Hakates end kiht-kihilt avama. Püüdes mind nö konksu otsa. Kui mälu ei peta, tõi õde Londonist esimese kunstiraamatu ja nüüdseks on mul neid päris vinge kogu. (veel …)