Paljud ähvardasid katta juulikuise pildi kalendris kinni. Lootuses, et nad ei peaks seda tipsi nägema. Ma ei tea, kas nad ka seda tegid või mitte. Minu seinal on see kalender just sellisena, sest pilt on elust enesest. Oli eelmise aasta suvi Nizza rannas. Päike siras ja logelesime õega päevitustoolidel. Läbi suvise rammestuse oli kuulda, kuidas meie ees päevitav naine nurrub beach-boy’ga mesimagusal häälel.
Istun voodi peal ja sorteerin isiklikku kultuurikihti. Olen hoolega hoidnud alles poja tunnistused ja muu. Vaatan pilte ja sees hakkab keerama.
“Ma ostaksin sinu kunsti, kui see rohkem maksaks” teatab sõber. Lisamata, kas tegu on naljaga või mitte. Kui palju on üldse “rohkem” ja millised on kriteeriumid? Kunsti valimine on omaette teema. Millal ja kas saab kunstist investeering, on tume maa. Vähemalt minu jaoks.
Paar aastat tagasi osalesin Kultuurikatlas toimunud Vintagel. Naljaga pooleks sai siis Margit Kõrvitsale lubatud, et järgmisel korral näeme. Teadmata, et Margit otsustab vahepeal aja maha võtta ja kolida Vintage Tallinnast Kuressaarde. Kaup on varem kui meie. Kui Saare KEK ja Kuressaare, siis nii ongi. (veel …)
Ajaga on, nagu on. Kõigil on ööpäevas 24 tundi, aga mõni on toimekam, kui teine. Jõudes kõikjale, tehes vahel võimatuna näivat. Ameeriklastele meeldib toonitada, et aeg on raha. Kellele siis raha ei meeldi, aga ikkagi on küsimuste küsimus, kuidas ajal silma peal hoida. Rääkimata selle väärtuslikust kasutamisest. (veel …)
Suomen juhlavuoden näyttelyt Galleria Saimassa aloittaa virolainen maalari Ewa-Kaisa Plakk näyttelyllään “Minä ja Modigliani”. Ewa-Kaisa Plakk on intohimoinen italialaisen Amedeo Modiglianin taiteen ihailija. Mikä on vaikuttanut suuresti Plakkin teoksiin ja hänen alkavaan uraansa taiteilijana.
(veel …)
Reedel avas Kärdla kultuurikeskuses isikunäituse hobimaalija Ewa-Kaisa Plakk, kes ütleb, et joonistada ta ei oska, aga talle meeldib värvida.
Ewa-Kaisa Plakk ütles näituse “Kunsttükid” avamisel, et tal on hea meel, kui ta suudab oma töödega teisi innustada.
Kodulehe saamiseks on mitmeid viise. Mõni tellib, teine ehitab ise. Minu saaga algas siis, kui sain aastal 2017 töölt sule sappa ehk rahvakeeli sain kinga. Maandumislehe ehk koondamisteatega, aga siiski.
Aastaid on soovitatud mul hakata blogi “pidama”. Lihtsalt tegemise pärast pole mõtet midagi teha. Isegi kirjutada mitte. (veel …)