Ühe pildi lugu
Olin läinud Kullosse täiskasvanute maalikursustele õppima ja joonistasime natüürmorti ning elavat modelli. Ühel päeval palus õpetaja hakata mõtlema kevadnäituse teemale „Olulised asjad, mis ei ole asjad“.
Killuke isa elust!
Aastal 2017 leitakse Harjumaal Kosel ühest abihoonest maal. Teos on kehvas seisus, et mitte öelda rääbakas. Aastaarv sellel tundub olevat 1956. Majaperemees Kaupo Kotkas võiks selle lihtsalt lõkkesse loopida, aga ta ei tee seda, vaid lööb arvutisse maalilt leitud signeeringu.
Käimata teed
Ma ei tea, miks see film mind välja valis. Oli see alateadlik või pealkirjast tingitud, mine sa võta kinni. Igatahes otsustasin üle pika aja taas kinno minna. (veel …)
Meestelt laenates
Meestele tehakse vaieldamatult lahedamaid asju. Vahel on naiste T-särgid selline ninnu-nännu ja roosamanna, et anna kannatust.
Usk, lootus, armastus!
Vahetevahel sajab meie väravast sisse „kuningriigi tunnistajaid“, kes eiravad aial oleva kurja koera silti. Väites, et neil on nendeks juhtudeks kõige kõrgema kaitse. Üldjuhul suunan neid värava poole sõnadega, et meil see kaskokindlustuse kate puudub.
Rallihunt
Ma ei ole kunagi eriline rallihunt olnud. Kuigi tean, kuidas „puskadega“ sõideti. Tollal olid kõik vinged mehed rohkemal või vähemal määral ralliga seotud ja seepärast pole ime, et sai kõõlutud Tehumardi ralli ajal veokastis. Sõbranna mees sõitis ka kunagi rallit ja seega on, mida mäletada.
On nagu on! Kuniks elu!
Alles hiljuti toonitati, et mitte kunagi pole me nii hästi elanud. Teadvustamata selle tähendust. Kõike võeti enesestmõistetavalt. Nii Euroopa Liitu kui ka piiride ületamist. Igaüks, kes ostis laevapileti, võis minna teisele poole lahte Helsingit avastama.
Saa neist meestest nüüd aru
Mulle on alati targad mehed meeldinud, aga nüüd ei saa ma neist aru. Üks soovitab unistada suurelt, teine absurdist ja kolmas käsib hoopis otsustada.
Ilustamata tõde
Elu on näidanud, et ilustamisest on saanud rahvuslik spordiala. Nutitelefonid pakuvad filtreid ja peaaegu kõik ajakirjade kaantel olijad „käiakse“ üle. Ikka selleks, et isik oleks vaatajale „söödav“.
Elementaarne viisakus
Nelja-aastasena sukeldusin enese teadmata kärgpere „imelisse“ maailma. Meid pakiti kokku, tõsteti autole ja olimegi hopsti uues elus.